Jalgratta sünnilugu seostatakse enamasti saksa paruni Karl von Draisiga,
kes ühendas 19. sajandi alguses kaks vankriratast puit-raamiga ja lisas raamistikule sadula. Sõitmine toimus jalgadega lükates.
Aastal 1839. ehitas Šoti sepp Kirkpatrick MacMillan esimese nn tänapäevase jalgratta, kinnitades tagaratta külge pedaalid. Kuna jalgrattaga liiklemine raputas sõitjat kõvasti (siit ka nimetus kondiraputaja), siis selle probleemilahendas 1888. aastal šoti loomaarst John Boyd Dunlop, kes lisas jalgrattale täispuhutavad kummid. Ja 1897. aastal sai jalgratas vabajooksumehhanismi.
